26 märts, 2012


she so sensible


Minu vaheaeg oli üldises mõttes super! Olen selle kõigega rahul. Minu viha ei laabu, kuid siiski heaolutunne püsib.
Ma oleks tol hetkel talle sõna otseses mõttes kätega kallale läinud ja mul poleks isegi kahju olnud tema näolapist või olemata juustest, mida ma oleks tahtnud kogu jõust tirida , nii , et ta valust nutma ja karjuma oleks hakanud , nagu meie seda tegime. Ruumist väljudes. Pidime lihtsalt oma viha kuidagi välja valama. See situatsioon oli omakorda nii tobe, et isegi kõige tuimemal inimesel oleks muie suule tulnud. Hullumeelsed tüdrukud koridoris, kes trambidvad oma jalgu vihast , peksavad seinu ja karjuvad. Aga selline on elu.
Kõik läks hästi. Meie tantsud tulid Tallinnas välja. Muud polekski vaja tahta.
Käisime Lauraga JJ-Streeti campis battle-id vaatamas , need olid MEGA lahedad. Nad kõik olid tantsijad. Peaaegu nagu omad. Peale selle nägin ma Liilit. Kuidas ma ikka igatsesin teda. Igastahes see kõik seal toimunu oli lihtsalt hullumeelne ja mu suu vajus nii mõnigi kord lahti.
Ma nägin Merlet, ta tõi mulle lille. Nii nunnupea. Aga ta pidi nii vara ära minema, aga ma luban , et ma varstiiii tulen sulle külla!!!!
Nädalalõpp läks väga korda ja ma ei saaks rohkem õnnelikum ollagi selle osas.
Ma vihkan kui mulle hakkatakse vast vaidlema asjas mida ma olen öeldnud, asi mis oli minu arvamus ja seda ei saa keegi oma mõttetu ininaga muuta.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Powered By Blogger